Oksake oksake seina peal!

Sõbrad, eneselegi märkamatult on minu viimasest postitusest mööda pea kuu! Jah, kuu aega... See kuu on olnud täis igasugu tegemisi, nii väikseid kui suuri, kuid siiski enamus aega läheb lapsega askeldamisele. Ja siis ei pane enam üldse tähele kuhu see aeg kaob. Aga ärge saage valesti aru, ma ei kurda :) Aega võiks küll rohkem olla, kuid piisab sellest kui uneaegadel midagi natuke ära saan teha.

Postituse teemani tagasi jõudes: on valmis minu oks! Kes arvas esimese pildi põhjal, et tegu on seinapraoga, siis paraku õnneks see nii pole:) Sein on hästi tehtud, sest mees oskab. Sain seal ka ise esimest korda pahtlilabidaga (?) midagi ära tehtud:)

 Väiksel pildil sein enne kui ma sinna sikerdada jõudsin. Ehk siis täitsa puhas sein...

 Kohustuslikud fototõestused sellest, et see ikka mina olin kes seal seina kallal askeldas. Peaks vist mainima ka, et kuna laps kaua mul joonistada ei lasknud, siis päevas 10-15 kaupa ma seal toimetasin:) Ja poja vaatas kullipilguga pealt. Tundub, et talle see joonistus ka väga meeldib. Vahepeal ärkab öösel ja hakkab siis oksa poole vaadates naerma ja kõva häälega kilkama :)

Ja valmis ta on! 

 

Kes arvab nüüd mis on teine asi mis on siin oma kätega valmis meisterdatud? Sellest, aga mõne aja pärast. Luban siinkohal, et seda aga ei pea te ootama kuu aega:) Seniks aga jõulu meeleolu, ootusärevust ja armastust südamesse!