Kuna siis ma eriti neist suurustest ja sellest kui kiiresti ta antud riideesest välja kasvab ei teadnus, siis paraku jäi see kombe talle kehast juba lühikeseks. Poja kasvab mühinal:)
Siiski sai ta seda kanda küll. Ja ilmselt juba praguste ilmadega oleks see isegi natuke õhukeseks jäänud.
Ja nagu ikka siis midagi õmmeldes juhtub alati ka mingi väike äpardus (vähemalt minu tegemiste puhul). Ülemisel pildil on natuke näha, et masin hakkas streikima, sedapuhku otsustas nõel otsast nüriks minna ning rikkus minu voodrimaterjali. Valasin paar pisarat, sest mõtlesin juba, et ongi minu töö aia taha jooksnud. Hehe, ei olnudki! Tuhlasin natuke materjalides ja leidsin sellise puuvillase paela:) läks käsitsipistetega sinna rikutud koha peale.
Põnnike siin nagu väike jääkaru :)
Vot selline ta siis saigi. Käed juba sügelevad, et pojale veel ja veel igasugu asju õmmelda!!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar