Rohekas veidike-suvine särgike

Ma tõesti ei jõua enam vabandada, et oih, see töö on jälle ammu-ammu valminud. Aga siiski... tegelikult saan siinkohal süüdistada oma vanemat õde, kes peaaegu aasta aega lubas mulle pildid saata neist õmblustöödest, mis ta tütardele olen valmistanud, aga näed:) Eile käisid nad külas ja mul hea hea väga hea meel, et ta need tööd kaasa haaras ja ma sain need pildid kõik lõpuks ise ära teha:)

Töö protsessi pildid olen aga kahjuks kuskile kaotsi lasknud... On ju ikka aega ka mööda saanud parajalt ja vahepeal olen arvutis suurpuhastuse käigus need kuskile nii ära paigutanud, et...
Selle särgikese õmblemisel kasutasin sama lõiget, mille järgi olen juba Kessule ka õmmelnud. Seda näete siin:  LINK

Ja märkate seda kaelakeed, mis Keisil kaelas ilutseb? Selle meisterdas ta ise. Ühel heal päeval kui poja oma lõunaund nägi, tuli Keisi minu juurde ja ütles, et ta tahaks midagi teha. Pika mõtlemise peale selgus, et see midagi on kaelakee. Ja et ta tahab ka meie armsale naabriplikale üllatuse teha. Hea, et mul ka siin emakodus mõningaid pärleid ja käsitöövahendeid veel vedeleb (ja muidugi need,mida ma kotiga koguaeg endaga kaasas vean, kui oleme jälle siiakanti sattumas).

Tubli väike käsitööhuviline on ta!