Rasedusaja lõpus õmblesin pojale pehme mänguasja. Lõike järgi peaks see olema rebane, kuid valmis saades meenutas see mulle pigem hunti, seega- saage tuttavaks Hunduga:)
Lõige on saadaval siin:
Link
Ja nüüd mõned pildid veel kõhuajast....
Pean tunnistama, et vaadates neid pilte kus punu on veel ees, tuleb väike igatsus sisse küll. Ma armastasin kõhuaega! Jah, paljudele naistele on see aeg suureks katsumuseks (öösiti ei saa magada, sokke ei saa iseseisvalt jalga, jalad paistes ja mis kõik hädad veel), aga mina seda nautisin, Kõike kõike. Mis siis, et vahepeal olin terve öö lihtsalt uneta, või õhtuks läksid jalad tursesse, mis siis- tegin jalavanni ja kõik oli ilus edasi.
Kui ma nüüd mõtlema hakkan, siis tegelikult eks ma ikka siis natuke hädaldasin ka, aga see on meil naistel loomuses. Hädad ununevad üldse väga kiiresti (muidugi kui just tõesti midagi kriitilist pole).
Igatahes, täna linnas autoga sõites nägin ühte noort rasedat ja ma mõtlesin- küll oli see aeg ikka ilus aeg :) Igatsen, aga siis jõuab kohale, et poja on ju nüüd minuga ja meil on veel ilusamaid aegu.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar