Beebipiiga nurgake

Eile pidi see postitus sündima, kuid siis tulid teised asjad ette ja ei leidnud seda hetke. Eilse seisuga oleksin esimese lausena öelnud, et tähtajani on täpselt nädal!!! Juba nii ootan :)

Aga lõpuks sain oma tegemistega nii kaugele, et jõudsin valmis vist kõik, mida ma ka plaanisin hetkel- Voodipesu, võrevoodi pehmenduse, beebipesa, voodikardinad ja kaisujänku kõige pisemale ka. Eks näis kas jõuan ka teki valmis kududa, kui lõng saabub :P

Tere tulemast meie magamistoa beebinurka!!! 

 Nii beebipesa kui ka võrevoodi pehmendus on kahtepidi kasutatav. Saab vastavalt tujule pooli vahetada.

 Ja kardinatel on pisikesed ledid, mida saab ka õrna öötulena kasutada. 

Sõbrakesed- Hundu on Stennukesele enne tema sündi õmmeldud ja piiga kaisujänku oma omanikku veel ootamas:)

Lisaks on tulemas ka sõprade perre beebi- sain neile ka beebipesa õmmelda:)  Sünnivad meie piigad üsna lähestikku hihi :)

Oh neid roosamannasid- lausa lust on selliseid armsaid asju teha! Kes teab, see teab, et mulle hirmsasti on just beebiasjade tegemine- no ikka väga väga naudin seda.  Ja magamistuba on uus lemmiktuba mul hetkel hihi.

Tänahommikune idüll!

(Ma tean, et mõned inimesed nüüd (ja enne) ja küllap ka edaspidi arvavad, et mul on aega jalaga segada ja et ega ma siin kodus muud ei tee kui istun pilve peal ja teen omi asju-  no nii see tegelikult  ei ole. Ja ma ei räägi seda juttu hetkel hapuka maiguga, vaid natuke seletan lahti asju, võib olla tõesti jääbki mulje, et mul aega maa ja ilm alati ja mul mõni tore haldjast ristiema minu eest kõike ära tegemas hehe;) Aga hetkel võitlesin pikalt (ja isegi praegu võitlen) oma haigusega, lisaks lapse haigus; teen ka koduseid toimetusi endiselt ja töö asju ka lisaks kõrvalt :) Lihtsalt alates sellest hetkest, kui Stennuke meile sündis, olen ma õppinud oma aega ikka üllatavalt hästi planeerima. Planeerin ette ja kui vaja siis teen lausa märkmikusse ajakava hehee- see tõesti aitab mind. Muidugi  on praegu tore, et mul õde külas, kes Stennuga näiteks mänge mängib:) Aga üldiselt olen ma Stennu kõrvalt jõudnud kõik asjad teha, mida vaja. Palju kaasan teda oma tegemistesse ja eks siit ehk ka tema huvi kunsti ja käsitöö vastu. Kes teda lähemalt tunnevad, siis teavad, et ega ta muidu pudelis ka paigal ei püsi, aga ma usun, et meil on kõik toredasti laabunud. Ta tahabki ja vajabki erinevat tegevust. Lõpetuseks ütleksin ilusti, et pole vaja muretseda, pere mul ei kannata, küll aga on tihti kraanikausis pesemata nõud :D Hihihiiiiiiiiiiiiiiii)

Oi kevad on südames!

Täna hommikul näitas õues temperatuuri -15 kraadi ja paljudes Eesti nurkades veel rohkem, aga päike sillerdab ja lumi läigib kiirte käes ning põues on ausalt kevade tunne. Südames on kevadet ja on armastust ja pakatan hetkel rõõmust. Tõsi ta on, et viimased pea kaks nädalat olen võidelnud haigusega mis mind murda üritas, sellest pool aega on poja haige olnud  ja temal on mitu mitu korda paham ja raskem haigus. Olen siis öösiti teda kaistuanud ja proovinud ka läbi miljon erinevat rahvameditsiini meetodit, et ehk aitab temal olemise kergemaks teha. See pikk haigus on kõiki väsitanud ja kurnanud, nii et kui juba tundsin, et iga pisiasi ka viis vererõhu korraks üles, siis nüüd selle päiksega mis sa veel elult tahad! Tuleb ju kohe energiat juurde ja rõõmutunne hinge.
 Sissejuhatus tehtud siis jätkan sellega, et kevade tulek ajab mind alati elevusse. Kaks minu elu õit on kevadelapsed- üks mais ja teine kohe märtsis meie perre lisandumas.
Meie peres vahepeal veel õnneuudiseid- härra pani minule lõpuks sõrmuse sõrme. Suur suur armastus! Ma tõesti ei oskanud seda niiviisi ette oodata! Eks ma ju aastaid salaja ootasin ja nüüd lõpuks oli see minu ees- puhkesin lihtsalt n utma, aga need olid sellised armsad rõõmupisarad :) Süda jättis korraks paar löökigi vahele. Igatahes- ma saan öelda, et ma olen õnnelik inimene ja kuigi ikka tuleb mitte nii õnnelikke päevi ette, siis tegelikult olen ma oma elu ja selle käikude eest tänulik. Nende inimeste eest tänulik, kes minu elus on ja üldse sellega kuidas kõik on. Nipet-näpet ikka võiks olla ju teisiti, aga ma ei keskendu sellele, mis pole minu võimuses muuta. Ma ei saagi ideaali otsida, sest ma usun, et keegi pole ideaalne. Ma oleksin õnnetu inimene siis. Tahan öelda, et kui tunned ka pisiaasjadest rõõmu ja oskad neid hinnata, siis päriselt tuleb hinge mingi teatav rahu. Keskendun sellele, et saan kallistada ja hoida neid inimesi, keda kalliks pean ja et mind ümbritseb palju headust ja ilu. Ja selle loojaks saan olla ainult mina ise. Kui ma poleks rahul oma eluga, siis ma ei märkaks seda. Magaksin kõik ilusa maha, oodates "mingit" suur õnne, mis peaks justkui ise minu uksele koputama ja end pakkuma?! Ega vist ilmaasjata ei öelda, et igaüks on oma õnne sepp. Jah, nii ongi. Ma ei ole seda varem sellise nurga alt mõelnud, aga nii tõesti on. Õnn algab enda seest. Keegi teine ei saa sind sinu eest õnnelikuks teha, aga kui ta saab sinu õnne täiustada. Jah, täiustada, see on vist õige sõna siia:) Nagu Ranno minu õnne täiustanud on! . Juba viis pikka, aga ilusat aastat. Meie elu meile ikka raskusi ette loobib, aga tähtis ongi vist see, kas kaks inimest tahavad koos olla ja need koos ületada. Ja see soome-eesti elu ei tundugi nii keeruline kui  mõelda palju me koos oleme saavutanud, ja kui ilusa lapse(d) me teinud oleme. Päeva lõpuks oleme head tööd teinud. Ja soovin meile ilusaid ja mõistmist-armastust-tegusaid aastaid veel palju palju!

Lemmik millegi pärast!

Nüüd läks küll pikaks jutuke, aga hei, palju ma ikka siia satun kirjutama!

Igatahes, see siis oli kõik üks suur sissejuhatus sellele,  kuidas ma armastan kevadet ja lilli ja oma elu! Et nii olen ma maalinud kaks aastat tagasi meie magamistoa seinale need lilled, ja elutuppa voltisin lilled ja just tuli meelde, et meile koridori ka ju maalisin õied. Lilli vist ei saa kunagi liiga palju olla?!
Nüüd jõuame magamistuppa tagasi- tundsin, et siia tahaks värskendust tuua, aga jälle midagi sellist, mida on lihtne ka tagasi muuta. Ja kuna ma siin olin juba paberilillede soonel, siis proovisin kasutada tavalist koopiapaberit. Mingid seisnud puhtad lehed, aga natuke kortsu läinud. Lõikasin parajad kroonlehed, kortsutasin täitsa korralikult läbi ja valmistasin pritspudelisse toonimiseks lilla vee.

Kes ei mäleta, milline seinamaaling enne
 välja nägi, siis siin on pilt.

Uuh, mulle küll meeldib! Ja see ongi minu magamistuba ju, kellele see siis veel meeldima peaks kui neile kes siin magavad.  Meeldib ka see, et saan igakell need lilled eemaldada ja kui vaja siis kasvõi teist tooni vorpida, hetkel jäin lemmiku lilla peale. Peas keerleb idee voodipeatsit ka natukene tuunida. Esiteks juba sellepärast, et umbes aasta aega tagasi lõi Stennu oma hambad sinna kunstnaha sisse ja nüüd seal ilutseb mõnus hambajälg. Jäljed kui aus olla. Eks see olegi pehme kunstnaha võlu.

Ühe asja saan jälle oma listist maha tõmmata :)

Kuidas Teie oma kodus värskenduskuuri läbi viite kui tuju tuleb ning pole mõistlik tapeeti seinast kakkuda? 

Olen tänulik

Eile oli minu sünnipäev. Ja järjekordselt saan aru kui erakordsed ja toredad ja armsad inimesed minu ümber on. Aitäh teile kõigile, et olemas olete!

 Minu hommik algas sellega, et poja puges mulle kaissu. Arvasin vaikselt ärgates, et ees on ootamas lihtsalt üks täiesti tavaline päev. Siis aga hakkas tekkima tunne, et peaksin koogi küpsetama. Kuna õde ja ema olid samuti parasjagu külas siis oleks niikuinii midagi valmistanud.
Otsustasin Brita kooki proovida. Esimest korda elus ja kuigi ma pole kookide valmistamises eriline kuju, siis maitse poolest tuli ta küll  üsna hea välja- välimuse osas ilmselt teise Brita koogi küpsetamises oleksin juba kogenum.
Igatahes oli lõunaks selge, et koogi tegemine osutus õigeks otsuseks. Käisid ootamatud aga alati  oodatud külalised, kes muutsid päeva eriliseks! Aitäh Seidile ja aitäh Teele! Ja naabrinaisele ka aitäh, muffinid olid ka maitsvad;)
 Ja muidugi aitähh Rannole- musud sulle!

Lapse lõunatudu!

 Õhtul oli tuju nii tore, et üle hästi pika aja otsustasin ka saviringi minna. Ma polnud sinna üle aasta aja jõudnud ja kuna nüüd oli hea võimalust ära kasutada ning lasta lapsel vanaema ja tädiga aega veeta, siis läksingi. Ehk õnnestub enne beebi sündi veel üks suhkrutoos ka valmis teha:) Selline asi mul hetkel kodus täitsa puudu:)

 Ma pole vist väga rääkinud, et igal aastal enne sünnipäeva on mul natuke paha tunne sees. Ma ei oska millest see tuleb, aga ilmselt väga kaugest minevikust- lapsepõlvest. Tuleb selline natuke nukrus sisse.. muidugi samas on igal aastal mu sünnipäev ikkagi ilusaks ja toredaks kujunenud. Pole midagi halba, aga just see tunne mis enne seda õiget päeva on-see pole hea tunne. Igatahes, sel aastal otsustasin, et ei taha seda enda ellu lasta ja tahtsin oma energiat tõsta. Armsa Teelega panime end kirja seebi-ja huulepalsami valmistamis töötuppa, mis toimus siinsamas meie kodukohas ning veetsime ühed toredad lõunased tunnid mõnusas seltskonnas. Samuti sai seal tutvuda erinevate eeterlike iõlidega, mis jällegi oli üsna hariv.

See sidrunheina aroomiga seep näeb siin pildil välja nagu moonirull, sest kasutasin kohvipaksu, mis lisab koorimisefekti ning kohviga hõõrumine pidi vereringet ka paremini stimuleerima. Huulepalsam on lavendliga.

Hiljem samal päeval käisime maitsev Tartu raames restoranis ja onma elu esimese restos käigule annaksin ma hindeks 5! Ütleme nii, et kõik räägivad kuidas kõht pärast tühjaks jääb ja ilmselt ongi selliseid käike ka kui jääbki, aga mina olen rahul. Enamgi kui täis sai.  Magustoit jäi kahjuks minu poolt küll lõpuni söömata, kuid siin vingerdan ma välja end sellega, et ma pole eriline šokolaadisõber ja tõesti see magusus ajas mul natuke iiveldama. Muud maitsed- super!

Energia tõstmise jutuni tagasi jõudes siis tundsin ka seda, et tahan kodus natuke korda lüüa. Tegin lõpuks oma hullupööra segaduses oleva käsitöö kapi korda ning tahtsin kodu ära ka kaunistada.
Selle kapi koristamine tegelikult sai alguse sellest, et mul oli üks asi kadunud :D Ja selle leidmine oli justkui otsida nõela heinakuhjast! Seega, leisiseks oli vaja kõigepealt kord majja lüüa!

Lisaks õmblesin uued diivanikatted ning meisterdasin seinale lilled. Sain ära  kasutada meie koduremonist järgi jäänud elutoa tapeeditükid!

 Tundsin, et tahan seda teha, et see teeb mind rõõmsaks. Ja kui ma seda nüüd teinud ei oleks, siis kes teab millal ma selleni veel jõudnud oleks :) Täpselt nelja nädala pärast sünnib ju beebike ka! Tahan, et mitte ükski tegemata jäänud asi või idee mind sel ajal kummitama ei jääks.Tahan alguses ainult lastele keskenduda:)

Aitäh kõigile, kes soovisid õnne ja muid ilusaid soove- sel aastal ma tõesti võtan selle õnne tänulikult vastu ning ma lasen selle oma ellu! Aitäh teile!