*: Kuidas meil läinud on?

No kuidas siis vahepeal eluke veerenud on. Kuna ma tulin oma beebiootusega ka nüüd nn kapist välja siis vastan naljaga, et eluke veereb mul aina suuremaks hihi:)
Tegelikult on koguaeg millegi pärast nii kiire, või siis poleseselt ka ot kiire, vaid lihtsalt päev liigub lihtsalt hommikust õhtusse nii, et ise ei saa arugi. Toimetusi ka on erinevaid, nii et ilmselt ajatunnetus on teine.
Stennukene meil käib alates septembrist lasteaias.
Esimesel septembril oli lasteaia saalis aktus- nägime kõik, et Stennul on natuke esineja soont ka. Terve aktuse seisis tema lavaalal ja aegajalt natuke eputas:D Siis jooksis Eesti lipu juurde ja küsis üle kõigi :"kes see on?" Proovisime Rannoga teda vaikselt istuma ka saada, aga see toimus suure protestikisaga ning ilmselt oleks me pidanud ta siis sealt saalist välja lohistama.

Kuigi alguses hirmsasti kartsin, et tema oma väikse püsimatusega noh, ei püsi üldse paigal ja laseb seal ringi nagu pisike tuulispask, siis tegelikult on ta ikka väga häsi hakkama saanud. No esimesed päevad oli ilmselt tema jaoks ka rutiinist ja kindlast korrast kinni pidamine natuke liig ja tuli ka protesti. Saime aga kiirelt aru, et kui mind silmpiiril pole, siis läheb kõik palju valutumalt. Emmega tehaksegi jonni ka rohkem.

Igatahes-kõik see mida ta kodus ei tee ega lase teha, see on lasteaias hoopis teise tähendusega. Näiteks raamatu lugemine meil kodus näeb välja nii, et tema lehitseb selle kiirelt kiirelt ühe minutiga läbi ning selle tegevuse jooksul kostab sada "kes see on?" küsimust. Lasteaias aga kuulab ta jutustamist vaikselt (oleneb tujust muidugi ka) ja keskendunult ning samal ajal näoilmeid kaasa tehes. Hea meel, et kasvatajad on meil toredad.
Ega ta seal lasteaias nüüd nii rahulik ka pole, aga väga suur muutus on küll. Talle meeldib rahvas ja seltskond ning üksõik kuidas mina kodus erinevaid tegevusi ja mänge välja mõtlesin, siis seltskonnast jäi talle puudu ja selle üle on mul tohutu hea meel, et lasteaias on teised lapsed kellega saab koos mängida ja ennast välja elada. Lisaks on see ju lapsel arengule ka suuresti kasuks. 9 lasteaia päeva on toonud veel uusi sõnu ning õhtuti kiire uinumise :)
Uskumatult ilusti on ta hakkama saanud meil. Hea meelega tahtis ka lasteaias lõunaunne jääda.

Igatahes, loodame, et kõik jätkub ikka sama toredalt, sest kuigi enamus ajast on Stennu ilusti lastaeda jäänud ilma minuta rõõmsalt järgi lehvitades, siis täna ja eile ei tahtnud ta eriti mul käest lahti lasta. Kõik päevad ei saagi vennad olla. Hetkel on tulemas täiskuu, nii et see võib ka mõutada. Siis on kohe ööuni ka täiesti teine!

Esimene töö lasteaias.

Selle lühikese lasteaias käimise aja jooksul on juba nii palju toimunud. Esimene teatrikülastus, mis minu suureks üllatuseks ja rõõmuks oli nii hästi sujunud. Pole Stennu isegi multikat vaadates kaua rahulikult istunud- ikka ringi joostes ja muude tegevuste kõrvalt poole silmaga jälgides. Aga vat teatrit vaadates istus rahulikult ning võttis kasvatajal käest ka kinni. Lisaks oli spordipäev, pildistamine ning reedel oli ka Mihlipäeva laat, mis lõppes meie jaoks natuke naljaka vahejuhtumiga. Nimelt jäime platsile veel mängima ja kuna mul nädalapäevadest halli aimu pole ja kellaaega ka ei jälginud, siis jäime väravate taha luku taha. Ja kujutage nüüd ette kuidas rase naine koos väikse mudilasega üle aia ronib. No parajalt kõrge aed. Mina küll naeran kui ma seda meenutan :D

Homme on meil aga lasteaiavaba päev :) Teeme ikka puhkepäevi ka, et lasteaeda jälle rõõmuga minna saaks ja olgem ausad- meil on ju veel suurepärane võimalus veeta koos kodust aega ka. Ja tuleb igat hetke nautida.

Näitan ka pisikest toatuuningut- sügise ja veel kestva õunahooaja puhul saimegi õunad puule. Kahjuks avastasin, et punane värvipaber majapidamisest täiesti otsa saanud, aga vähemalt mõned õunakdi saime :)