kolmapäev, 6. detsember 2017

Kui isadepäev liigub märkamatult jõulukuusse

Mitte et me oleks isadepäeva nüüd detsembris tähistanud, vaid järjekordselt üks tuulepea on unustanud novembris kirjutada-pildistada:)

Isadepäevast nii palju, et meie issile oleme juba nende paari aasta jooksul kõikvõimalikud nn isside meened ära kinkinud. Kõik parimate isside kruusid, särgid, tahvlid ja isegi sokid. Meenub, et kui meie esiklaps veel kõhubeebi oli, siis tegin härrale isegi prillipuhastuslapi.. Hmm, see on veel siiamaani paki sees ja kasutamata :D No ei taheta ära rikkuda.
Mõtlesin siis endamisi, et kordama me ennast ei hakka ja teen sel aasatal lihtsalt kingituse. Praktilise. Stennul muidugi lasin joonistada-kleepida, et tema enda  poolt oleks oma armsale issile täitsa ise tehtud  esimene kingitus.
Mina aga õmblesin talle arvutikoti. Sellise pealt vilidst ja seest paksu pehmendusega. Kuna me terve perega kunagi väga paigal ei püsi ja härra töö ka selline kus asjad kohvris, siis arvuti vajab kaitset ning tundus selline üsna asjalik asi mida kinkida. Ja milleks siis osta kui ma saaksin ise lõike ja lahenduse mõelda ning selle masina taga valmis vurada. Asjale personaalsuse lisamiseks kasutasin sõbranna abi tikkimismasinaga.  Materjalideks valisin naturaalse naha ja vildi (mille valmisel ma ei arvestanud seda, et kui lisad tootele voodri ja pead seda edasi tagasi sikutama mitu mitu korda ja uuesti, siis vildike kipub natuke välja venima)
Klapp kinnitub magnettrukiga. Jällegist pean endale pai tegema, et kasvõi katkiläinud käekotilt eemaldan toimivad furnituurid enne selle prügimäele saatmist. Nii ei teki suurt paanikat kui öösel avastad, et kodus pole tarvilikke asju ja poodi ei saa nii pea :) 






Kui härra mulle nüüd valget valet ei ajanud, siis peaks talle see meeldima küll :)
Sten Riko kunstinäitusega saate tutvuda kahel alumisel pildil. Oi talle hirmsasti meeldib kleepida, lõikuda ja joonistada. 



Novembrile nüüd kriipsu alla tõmmates näitan natuke detsembrit ka. Kodu on meil ametlikult jõulurüüs. Kuna härra ära tööle sõitis ja alles enne jõule tagasi tuleb, siis tahtsin, et saaksime ehtimisest kõik koos osa võtta.  







 Vaikselt hiilivad nüüd ringi päkapikud ja kuigi arvasin, et poja neist veel essugi aru ei saa siis sussi seest midagi leides alati tänab ja lehvitab aknast välja.

Mõnusat jõulukuud!

esmaspäev, 6. november 2017

Beebipidu sõbrannale

Viimasel ajal meie kodumaal ka läinud rohkem moodi beebipidude pidamine. Just sellised üllatuspeod, kus lähedased korraldavad salaja oma sõbrannale sellise toreda olemise, nii et tulevasele emmele tuleb see täiesti nagu välk selgest taevast. Minu  arvates nii armas. Sõbrannad jagasid omavahel ära, kes mida teeb. Kes hoolitseb selle eest, et üllatatav õigel ajal kodust välja saadakse kaunistamise ja sättimise ajaks, kes üldiselt asju ajas ning korraldamise poolt eest vedas, kes otsis torditegija jne jne.  Sain au enda kalli sõbranna peole natuke dekoratsioone valmistada :) Või noh, mis sain- pakkusin ise välja, et meisterdan hea meelega kaunistusi.


     (Bodikujulised lipukesed pole minu meisterdatud)





Seidi oli lahkesti nõus jagama ka enda beebitoas tehtud pilte jagama. Siin on kenasti näha kaunistused, mille tegin peo kaunistuseks ideega, et ta saaks neid hiljem ka näiteks kasvõi beebitoa dekoratsioonidena kasutada.


Ammu oli sõbranna  beebi katsiku kingituse idee ka olemas. Selleks oli lilleline karussell. Mul oli see juba valmis ja ma otsustasin selle varem kätte anda, sest ega ta enam beebitki kaua ootama ei pea. Ma enam ei suutnud vastu pidada ja leidsin, et las see saada juba temale, saab beebituppa üles panna ning beebit oodates imetleda :) Lisaks oli minu poolt ka  see raami sees pilt. Siinkohal aitähhid andekale Teelele, kes minu mõtted/soovid  aitas arvutis paika sättida ning osutas mulle printimisteenustki :)  Aitäh, Teele








 Ja lõpus näha neidsamu lilli minu enda kodus ka. Pidin ju järgi katsetama, kas püsivad seinas ja kas jäävad üldse ilusad. Neid lilli oli mu üldse teine kord meisterdada, kui lugeda ka seda korda kui poja sünnipäevaks paar lille prooviks valmis tegin. Need siin aga tegin paksemast ja tugevamast materjalist ning üks suur lill on ikka omajagu raske ka.
Mõtlesin  ja arutasin härraga kah :D Tuleb meile koju ka sellised teha. Just elutuppa- meie toa toonides ka :) Sobiks ju küll?

Beebipeost rääkides, siis reaktsioonile mõeldes kukkus see hästi välja. See läks südamesse ja liigutas ka mind ennast. Nüüd on Seidil pidu peetud ja tuleb ainult beebi sündi oodata!

reede, 27. oktoober 2017

Uued lillelised!

Oi, juba mõnda aega tagasi valmisid mul uued karussellid. Kaunid lillelised. Avastasin täna, et ei olegi neid teile näidanud! Üks käsitöölane ikka tahab oma töödega uhkeldada. Ilu on mõeldud ju kõigile vaatamiseks.
 Mõtisklesin täna ka selle üle, et nii tore on erinevaid asju teha ja mitte ainult enda tarbeks. Nii on tore  oma unistusi teoks teha, sest kui kõik asjad oma koju meisterdaksin, siis läheks meil elamiseks suurt lossi tarvis. Aga nii on tore, kui saab kellelegi teisele ka teha.







 Kasutasin kohe võimalust, et  oma sõbranna uhkes beebitoas need imelised pildid valmis teha.

teisipäev, 3. oktoober 2017

Kuidas meil läinud on?

No kuidas siis vahepeal eluke veerenud on. Kuna ma tulin oma beebiootusega ka nüüd nn kapist välja siis vastan naljaga, et eluke veereb mul aina suuremaks hihi:)
Tegelikult on koguaeg millegi pärast nii kiire, või siis poleseselt  ka ot kiire, vaid lihtsalt päev liigub lihtsalt hommikust õhtusse nii, et ise ei saa arugi. Toimetusi ka on erinevaid, nii et ilmselt ajatunnetus on teine.
Stennukene meil käib alates septembrist lasteaias.
Esimesel septembril oli lasteaia saalis aktus- nägime kõik, et Stennul on natuke esineja soont ka. Terve aktuse seisis tema lavaalal ja aegajalt natuke eputas:D Siis jooksis Eesti lipu juurde ja küsis üle kõigi :"kes see on?" Proovisime Rannoga teda vaikselt istuma ka saada, aga see toimus  suure protestikisaga ning ilmselt oleks me pidanud ta siis sealt saalist välja lohistama.

Kuigi alguses hirmsasti kartsin, et tema oma väikse püsimatusega noh, ei püsi üldse paigal ja laseb seal ringi nagu pisike tuulispask, siis tegelikult on ta ikka väga häsi hakkama saanud. No esimesed päevad oli ilmselt tema jaoks ka rutiinist ja kindlast korrast kinni pidamine natuke liig ja tuli ka protesti. Saime aga kiirelt aru, et kui mind silmpiiril pole, siis läheb  kõik palju valutumalt. Emmega tehaksegi jonni ka rohkem.

Igatahes-kõik see mida ta kodus ei tee ega lase teha, see on lasteaias hoopis teise tähendusega. Näiteks raamatu lugemine meil kodus näeb välja nii, et tema lehitseb selle kiirelt kiirelt ühe minutiga läbi ning selle tegevuse jooksul kostab sada "kes see on?" küsimust. Lasteaias aga kuulab ta jutustamist vaikselt  (oleneb tujust muidugi ka) ja keskendunult ning samal ajal näoilmeid kaasa tehes. Hea meel, et kasvatajad on meil toredad.
   Ega ta seal lasteaias nüüd nii rahulik ka pole, aga väga suur muutus on küll. Talle meeldib rahvas ja seltskond ning üksõik kuidas mina kodus erinevaid tegevusi ja mänge välja mõtlesin, siis seltskonnast jäi talle puudu ja selle üle on mul tohutu hea meel, et lasteaias on teised lapsed kellega saab koos mängida ja ennast välja elada. Lisaks on see ju lapsel arengule ka suuresti kasuks. 9 lasteaia päeva on toonud veel uusi sõnu ning õhtuti kiire uinumise :)
Uskumatult ilusti on ta hakkama saanud meil. Hea meelega tahtis ka lasteaias lõunaunne jääda.


Igatahes, loodame, et kõik jätkub ikka sama toredalt, sest kuigi  enamus ajast on Stennu ilusti lastaeda jäänud ilma minuta rõõmsalt järgi lehvitades, siis täna ja eile ei tahtnud ta eriti mul käest lahti lasta. Kõik päevad ei saagi vennad olla. Hetkel on tulemas täiskuu, nii et see võib ka mõutada. Siis on kohe ööuni ka täiesti teine!
Esimene töö lasteaias.

Selle lühikese lasteaias käimise aja jooksul on juba nii palju toimunud. Esimene teatrikülastus, mis minu suureks üllatuseks ja rõõmuks oli nii hästi sujunud. Pole Stennu isegi multikat vaadates kaua rahulikult istunud- ikka ringi joostes ja muude tegevuste kõrvalt poole silmaga jälgides. Aga vat teatrit vaadates istus rahulikult ning võttis kasvatajal käest ka kinni. Lisaks oli spordipäev,  pildistamine ning reedel oli ka Mihlipäeva laat, mis lõppes meie jaoks natuke naljaka vahejuhtumiga. Nimelt jäime platsile veel mängima ja kuna mul nädalapäevadest halli aimu pole ja kellaaega ka ei jälginud, siis jäime väravate taha luku taha. Ja kujutage nüüd ette kuidas rase naine koos väikse mudilasega üle aia ronib. No parajalt kõrge aed.  Mina küll naeran kui ma seda meenutan :D

Homme on meil aga lasteaiavaba päev :) Teeme ikka puhkepäevi ka, et lasteaeda jälle rõõmuga minna saaks ja olgem ausad- meil on ju veel suurepärane võimalus veeta koos kodust aega ka. Ja tuleb igat hetke nautida.

 Näitan ka pisikest toatuuningut- sügise ja veel kestva õunahooaja puhul saimegi õunad puule. Kahjuks avastasin, et punane värvipaber majapidamisest täiesti otsa saanud, aga vähemalt mõned õunakdi saime :)



Ja pidzaamad mille Stennule lasteaiaks õmblesin- nägin need ka lõpuks tema seljas ära.
Mu armas nunnupall


esmaspäev, 11. september 2017

Tahaksin nüüd näidata natuke tegemisi, mis on suve jooksul valminud. Viimasel ajal olen saanud nii mõnegi albumi teha ja ikka tunnen, et iga korraga õpin jälle midagi.




Kuidagi nii on juhtunud, et kõik on väikestele plikatirtsudele, ei ole veel saanud poisilikku stiili proovida:)

Lisaks albumitele sain ka teha lastele tipitelgi.





Tipitelke tegin kokku tegelikult lausa 6! Aga  teised viis olid lihtsalt mini mõõtudes :) Kõrguseks oli natuke rohkem kui 50 sentimeetrit :)

Nagu näha, siis kõik roosamanna!