Poja tuulekas ja meie matchivad mütsikesed:)

Lõpuks ometi saan enda üle uhkust tunda ning kohe teieni tuua ka ühe oma kõige kõige värskema töö... või noh, sellest eel-eelviimase.
Olen  ikka pikalt pusinud nimelt lapse tuuleka kallal. Lõike tegin otsast lõpuni täitsa ise  ja ainult enda ajurakukesi kulutades. Ütleme nii, et rohkem ei taha :D Kõiki neid detaile omavahel sobitada ja mõelda kõik täpsusteni läbi juba enne töö käiku. Paras pundar. Siiski tahtsin selle ette võtta.
Kolm aastat tagasi oli mul õnn minna oma praktikat Ilveses teostama. Seal sain endale tuuleka õmmelda. Lõige oli jah küll olemas, aga töökäigu nuputasin ise välja, ees ainult valmis prototüüp. Mäletan, et lõikasin välja 72 detaili. Mõelda vaid, kõik need 72 detaili kulusid ka ära ja ainult ühte tuulejopesse!

Sellest ajast on mu olnud nagu väike unistus- lapsele teha samuti selline uhke värk. Puudu on veel ainult pereisale tuulekas, aga mul on seegi plaanis... Kui vaid keegi tahaks mulle lõike teha hihii :) Hea haldjas, kus sa oled?

 Tuulekal on sees pehme puuvilaasest trikotaazist vooder ning allääres kumm. Trukid kõik oma koha peal ja Ranno soovitusel ka sellised taskukesed.

Jope on nüüd kenasti järgi testitud ja heaks kiidetud hihi :) Lõpetuseks aga ütlen, et mul on mütsimaania. Siin om emme-poja kokkusobivad kevadmütsid. Ja uskuge, need pole ainsad, mis ma valmis olen vorpinud...