Nahast kotike

Jõuludeks sain omale uhke pildiaparaadi. Kõik oli muidu superilus, aga hakkasin puudust tundma kotist. Tihti peale ei julgenud digikat niisama käekotti pista, sest seal saab kohe kriimud külge. Kaubanduses ei leidnud ka midagi meelepärast, ja kui oli, siis ei sobinud paraku hind. Nii ma siis sobrasin jällegi oma kangakastides ja otsustasin ise midagi valmis pusida. Mängu läksid nahast punased püksid (mis saidki kaltsukast ostetud ainult materjali pärast) ja väiksed pitsijäägid ning lisaks voodriks natuke tepitud vatiini.

Selliste väikeste ja suurte mõnusate kotikeste lõikeid ja õpetusi on terve internett täis. Tuleb lihtsalt otsingusse sisestada paar märgusõna ja ongi käes. Isegi piltidejadana on asi puust ja punasest ette tehtud. Küll elu on ikka tore!