Lõpuks ometi olen ma kodus! Kuu aega ei ole saanud tulla ja täna finally jõudsin :) Puhkuse tunne.
Õetütrega läksime kohe jalutama, pildistama ning korjasime tammetõrusid endale taskusse.
Sain maailma kõige pikema kalli (selgituseks veel nii palju, et see ei ole Kessu mossitamis nägu vaid- "Aga tädi Katu, mina armastan sind palju" nägu)
>Väike armas rõõmupall!
Kui õuejahedusest ninad peas vesiseks muutusid otsustasime tuppa tulla ning seal edasi toimetada. Otsisime oma taskupõhjast tammetõrud välja ning tõime köögist vajalikud tarbed- nuga ja tikud.
Kaelkirjak ja Kass
Kas pole mitte armas inglike :)
Homme loodan nii kaugele jõuda, et saakisn juba näidata oma viimase nädala tegemisi ning kui aus olla, siis neid ei ole vähe- olen ennast mitme mitme asja vahel jaganud ja vaikselt näeb juba ka tulemusi.
Need beebipapud rändasid aga eile pealinna ühele beebipoisile ;) Loodan, et ka temale meeldivad.
Seniks aga sooja ja värvikirevat sügist!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar