Meie mängud on olnud Stennuga vist väiksest peale sellised päris päris hoogsad-mängulised- üsna varakult hakkas talle müramine meeldima ja niiöelda tavalised mänguasjad seisid meil kasutult nurgas. Juba kui poja käputama hakkas ja ringi tantsama, siis pigem olid põnevad kõik köögi alumises kapis olevad asjad- potid, pannid ja täiesti suvalised asjad. Näiteks võis ta 45 minutit järjest mängida salvrätipakiga. Tõmbas ühekaupa neid sealt välja ja kui karp oli tühjaks saanud, siis hakkas samamoodi ühekaupa neid lihtsalt teise kohta tõstma, ise sealjuures lõbustatult naermas. Ja müramine meeldib talle endiselt! Issiga tehakse lennukimängu, mis meenutab natuke teatejooksu- lapsel on kindel rutiin ja kõikidel liigutustel kindel järjekord. Näiteks: musi- kalli- jookseb issi jalgade juurde, manab näole kavala altkulmu pilgu ja hoiab seda paar sekundit, võtab hoogu ja hüppab siis suure kaarega issi selga ning siis peab issi ta ütles tõstma ja lennukit tegema, siis tullakse alla, lõppaste ja kõik algab täpselt samamoodi uuesti:)
Kui öeldakse, et emmedega on tavaliselt natuke leebemad mängud, siis ma küll teisest puust emme olen vist. No mina laskun lapsega mägides vist üsna lapse tasandile- käputan koos temaga ja jooksen ja olen vist hingelt vist üsna laps veel hehee. Praegu, tõsi küll, enam koos temaga voodi alla peitu ei jookse, sest ma ei mahuks lihtsalt sinna ja kõhul saaks ka haiget, aga ütleme nii, et peitust mängides olen ikka ennast kitsasse riidekappi pressinud küll :D
Ma tean, et paljudes peredes nii ei mängita ja paljudel laps mängib ka juba väiksest peale üksinda omi mänge ja see on kõik okei. Meie peres on lihtsalt niipidi. Ja nii naljakas kui see ka poleks, siis paljude arvatates on ka imelik, et ma koos lapsega maas rooman ja itsitan nagu tobu:) Jälle- meile sobib nii ja mis meie arvates on tore, ei pruugi teisele tore olla Igaüks teeb asju täpselt nii nagu oskab :)
Lemmikuks on veel kujunenud koos emmega tantsimine. Tõesti tantsime koos nii, et higimull on otsa ees. Ja kui lapsel tuju tuleb, siis küsitakse laulu ning emmel võetakse kätest kinni ja nii meil see tantsupidu algab. Tantsime palju palju koos, aga omal käel (hehe) on ta haaranud ka kuskilt breiktanstu samme. See on ka tal suur lemmik. Kui mul kõhuke veel pisem oli, siis tegime põrandal ka igasugu harjutusi- venitused, joogapoosid ja isegi kätekõverdused- kõik tegi ta minuga kaasa. Vahepeal oli sellist päevast väsitamist talle hädasti tarvis, sest õueskäik ei suutnud ka tema energilisust jahutada ning ööuni oli seega kehva, sest esiteks ei tulnud õhtuti õigel ajal undki. Seega kõik energilised mängud olid teretulnud.
Alates Stennu aastaseks saamisest avastasin, et Stennule meeldib minuga koos käsitöölaua taga istuda ja üsna varakult hakkas ta asju kujundi ja värvi järgi selekteerima. See oli esimene mäng või tegevus, kus ta päriselt oli hästi keskendunud.
Muidu ei saanud me koos raamatutki lehitseda, sest ta võttis raamatu ette ning paari lehetõmbega oli see otsast lõpuni läbi võetud ja oli näha, et ega see talle huvi ei paku. Nüüdseks on juba teised lood. Saan isegi raamatut ette lugeda ja tõsiselt on vahe märgatav. Kui tal tuleb tuju, siis ütleb, et raamatut ja vaatame koos vahvaid raamatuid. Apollost leidsin sellised vahvad kompletis raamatud, kus leheserval on pisike pilt, mille siis suurelt pildilt leidma pead. Lisaks on huvipakkuvad ka nn klapiga raamatud, kus saab palju juurde jutustada.
Endiselt meelivad talle kõik kunstiasjad ka- joonistamine, värvimine, liimimine, plastiliini voolimine ja muud pisikesed käelised tegevused.
See kimp või siis oksake jäi mul endal tööst üle ning Stennu avastas plastiliini voolides, et see sobib talle ideaalseks mänguasjaks- nüüd voolib ta õunakesi (nagu ta armsasti ütleb) ja teeb õunapuu.
Liimimises ja joonistamises lasen ka lapsel fantaasia tööle panna- kui ta tahab üksteise peale liimida kasvõi 5 kihti paberit, siis nii ongi järelikult vaja. Kui ta joonistab silmad üksteise alla siis see on ka igati okei :D Kõik näevadki ju asju isemoodi ja kui asi puudutab kunstimeelt siis seda enam.
Nii põnev on oma lapse arengut eemalt vaadata- näha kuidas tal fantaasia mängib. Viimasel ajal ta jutustab palju oma mõtteid kõva häälega välja ja see on lihtsalt vaimustav! Näiteks mängib ta legoklotsidega saiakeste küpsetamist või mängib oma sõrmedega, teeb nendega erinevaid kujundeid ja seletab neist. Suvalisest puutükist on tihtipeale rohkem mängulusti kui valmis värvilisest mänguasjast, sest siin ta saab oma mõtte lendu lasta ja ise mänge välja mõelda. Lihtsalt nii põnev on kõike seda jälgida.
Hetkel seisab mänguasjakast enamasti mänguasjadega nukralt nurgas. Aegajalt võetakse sealt pallid, et palli veeretada, mõnikord harvem ka legoklotsid ning elutoas on korvike puidust raudteega, mis on ka talle alates jõuludest toredaks saanud.
Mitu päeva ta siis "pesi" oma autosid seal kui mõtlesin, et võiks mägu autopesula saada. Otsisin välja igasugu meisterdusvahendid- tühjad wc paberirullid, liimid, paberid, vanad karbid ja pakendid ning hakkasime kolmekesti meisterdama- issi, emma ja poja.
Ja meie arvates sai tulemus igati vahva! Sellest oli rõõmu terveks õhtuks ja tänasel päevalgi oli see populaarsuelt kõige toredam mäng. Tuleb tihedamini selliseid vahvaid meisterdusi koos ette võtta.
Kuidas on teie peres kujunenud mängud lastega ning mis on kõige lemmikumad mängud/mänguasjad/tegevused?
