Pitsine

Mõniaeg tagasi õmblesin endale pluusi. Tahtsin lihtsalt midagi õmmelda ja kuna esimese asjana jäi silma see kleidipits, siis kasutasingi seda. Lappasin kiirelt kõik lõikelehed üle ja otsustasin, et siit peaks tulema midagi, mida saan kasvõi tenkaritega kanda. Moepolitseid nüüd  kindlasti viibutavad näpuga, aga nii mulle meeldib.
 Lõikeks võtsin tavalise topi lõike ja lamava krae sinna peale.

Samast kleidipitsist sai väike armas Hailie endale kuue kuu sünnipäeval boolero :)

Ja ise sain raseduskleidi :)

 Väike punnike siin.....

Öökulli kell

Kas teate, et minu pisikene õetütar (kes oli alles nii pisipisi) läks sel sügisel esimesse klassi. Aeg möödub ikka mühinal... aga see selleks.
Tegin Ranno abiga talle sel puhul ise kingituse. Natuke uurides selgus, et tema toa seinal puudub kell ning nii hakkas mõte kohe jooksma. Tegin mitu mitu kella visandit, kuid jällegi Ranno abiga otsustasime öökulli kasuks. Lisaks on ju öökull ka tarkuse sümbol.

Kasutatud sai jälle vana head riidekapi sahtlit ning lemmikuid Lucase akrüülvärve.
(Nagu näha, siis seinale see kell veel saanud pole, aga lähiajal pidi sinna ta rändama küll. Ootab oma aega lihtsalt:))

 

Palju õnne sulle veelkord kallis Kessu ja rõõmsat kooliteed ka teistele tublidele !

Retseptiraamat

Kas teate, et mul tegelikult polegi kodus mitte ühtegi kokaraamatut! Aga selle eest on mul üks haigus, mille nime ma ei tea. Nimelt juba väiksena (ma arvan, et käisin siis umbes kolmandas klassis) hakkasin ma raamatukogust piltide järgi kokaraamatuid koju laenutama ja neid siis-üllatus üllatus-ümber kirjutama. Mäletan väga hästi, et istusin veranda peal ja muudkui kribasin. Ma kahjuks jään teile võlgu , sest ma ei leidnud seda vihikut üles, aga ma tean, et kuskil on see olemas ja tahaks kangesti ka teile seda näidata. See on paks kaustik kuhu ma taha olen isegi lehti juurde monteerinud:D Ja see on aega näinud kaustik, uskumatu...
Igatahes, see retseptide ümberkirjutamis haigus on mul siiamaani säilinud. Kuigi tõesti ma ei kokka üldjuhul retseptide järgi. Isegi kui ma seda teen siis otsin kiiruga netist midagi, sest kokaraamatud mul puuduvad ja isegi siis ei jää algupärasest retseptist mitte midagi järele. Ma ei tea mis mul viga on, ma pean alati teistmoodi tegema või muutma midagi. Ja ma siinkohal ei väida, et need muutmised alati head otsused on... Aga tõesti, läbi enda aastate sellesse punkti kus ma olen hetkel, olen arvatavasti tuhandeid retsepte endale kuskile paberile kirjutanud ja suures tuhinas mõelnud, et nüüd teen endale retseptide kausta. Ja siis ma saan sellega juba peaaegu valmis, kuid avastan, et pole üldse rahul-küll on formaat vale, käekiri kole või paber nõme. Nii et alustan jällegi mõne aja pärast uuesti. See on mul  nagu kudumisega, enne kui ükskord kõik asjad perfektselt saavad, olen ma kootavat asja miljon korda üles harutanud, et lõngki näeb juba vana välja...
Retseptid mulle vist meeldivad. Ja nüüd ma avastasin selle uuesti. JA TEGIN ENDALE RETSEPTIRAAMATU! Ma loodan, et see jääb siinkohal viimaseks, et ma nüüüd lõpuks ometi olen rahul. Vajadusel kindlasti lisan sinna lehekesi :)

Vahejärjekorra sildikeste tegemisel kasutasin seda vahvat joonlauda, mille ma ühest ehituspoest 39 sendi eest leidsin. See on tore asi ikka. Kinnituseks valisin seekord kinnitusrõngad, mis on nagu kontorimappidelgi, saab avada ja vajadusel lehti juurde lisada. Sest mul on kaval-kuri plaan see retseptikogu ikka korralikult paksuks sööta!

 

 

Lõpetuseks tahan öelda Rannole, et sorri et sa sellise hulluga oma elu pead veetma :) Love you!

Aeg lendab ja kolimine

Nonii, nüüd on see kolimine ka selja taga. Ma olen kolimistest juba väsinud... ma ei jõua neid enam kokkugi lugeda. Nüüd aga oleme paigal :)

Kuigi tänane päev kadus kui vits vette, siis on mul ikkagi hea meel, juba pikemat aega. Jälle kodumaal olla. Teate miks?  Sest nii saab mu perekond mulle supsti külla tulla.  Just siis kui tuju tuleb :) Nagu tänagi. Pojal käisid täna külalised- vanaemad.  Noh, ja nad olid ju minu külalised ka- empsu ja ämm.

 Tegelikult ei ole sellel postitusel mitte mingitki pointi. Aga võib olla siiski? Annan märku, et ma ikkagi olen siin... ja juba kibelen oma uusi töid teieni tuua.